7 lemmikut keskkonnateemalist filmi

Mulle meeldib tohutult vaadata erinevaid keskkonnateemalisi filme ja videosid. Mitmeid aastaid tagasi vaatasin palju taimetoitluse ja veganluse teemalisi filme. Nüüd keskendun palju plastiku teemadele. Niisiis, otsustasin ritta panna oma 7 lemmikut filmi, mis on väga hinge läinud.

  1. A Plastic Ocean (2016)

    See on mu vaieldamatu lemmik, sest näitab ülimalt hästi plastiku probleemi tegelikku suurust. Filmis räägitakse, kui palju prügi meie ookeanides on, kui kiiresti seda juurde tekib ning et ainult väike osa toodetud plastikust jõuab tagasi taastootmisse. On mitmeid tooteid, mille puhul taastöötlemine on väga loomulik – näiteks plastikpudelid. Aga on ka väga palju neid, mille peale me üldse ei mõtle – näiteks jogurtitopsid või leiva ümber olev kile. Paljud kalad ja linnud ajavad meres hulpiva plastiku toiduga segi ning söövad selle ära. Murettekitav on see ka sellepärast, et plastik omakorda jõuab ka meie toidulauale ning võib tekitada mitmeid terviseprobleeme.

  2. Before the Flood (2016)

    Kui Leonardo DiCaprio määrati ÜRO kliimasoojenemise rahusaadikuks, siis otsis ta viisi, kuidas seda teemat inimesteni viia. Kuna ta on näitleja, siis leidis, et läbi filmi oskab ta seda kõige parem teha. Kolme aasta jooksul rändas ta maailma eri riikidesse, et näha kliimasoojenemise mõju ning mida on kohalikul tasandil ette võetud. Kliimasoojenemisest on räägitud juba mitukümmend aastat, aga probleem tundub aina süvenevat. Avastati, et maailma kliima on omavahel ülimalt seotud ning see, mis toimub teisel pool maakera mõjutab ka meid. Tõstatati süsinikdioksiidimaksu teema ning taaskasutatavatesse esemetesse investeerimine.

  3. Cowspiracy: The Sustainability Secret (2014)

    Mingil põhjusel, läbi erinevate inimeste ja ürituste olen ma seda filmi näinud umbes 3-4 korda. Kip Andersen toob läbi huumorika stiili vaatajateni selle, kuidas ta üritab olla keskkonnasõbralik – säästab vett, lülitab tuled välja, kui lahkub ruumist, sõidab jalgrattaga jne. Aga samas avastab, et sellest ei ole mitte mingit kasu, kui ta sööb endiselt edasi loomseid tooteid. Ta toob hästi välja selle, kui ressursinõudlik on loomade pidamine võrdluses taimede kasvatamisega ning see, kui palju inimesed praegu loomseid tooteid tarbivad, ei ole lõpuks jätkusuutlik. Kohati ei meeldi filmi süüdistav ja ründav stiil erinevate asutuste ja tööstuste vastu, aga point on siiski hea. PS! Minu eesmärk ei ole kedagi veganiks transformeerida, aga usun, et paljudel inimestel on hea ikkagi üle vaadata, mida ja kui palju on kasulik süüa – ka tervislikkuse aspektist lähtudes.

  4. Minimalism: A Documentary About the Important Things (2015)

    Lisaks sellele, et proovin oma elus pakendeid, plastikut ja üleüldse prügi vähendada, meeldib mulle väga tegeleda ka oma elu lihtsustamisega, et jääks rohkem aega tegeleda PÄRISELT toredate asjadega. Just see ongi Josh’i ja Ryan’i sõnum selles filmis – kuidas nad avastasid, et nende elu on täielikult asjade poolt hõivatud ja nende asjadega peab pidevalt tegelema. Küll peab mõtlema, et kuhu neid panna, tolmu võtma, ümber paigutama, parandama jne.  Lõpuks tegeleme me asjadega nii palju, et ei jää piisavalt aega elu nautimiseks. Me ostame endale uusi asju arvates, et need teevad meid õnnelikuks. Ajutiselt muidugi teevadki, aga pikas perspektiivis muutuvad asjad ikkagi kohustusteks. Nende mõtlemisviis on väga vabastav ja neil on ka väga hea Podcast – the Minimalists – kus nad arutlevad mitte ainult asjade vähendamise teemadel, vaid üleüldse, kuidas lihtsamalt elada, kasvõi näiteks suhete mõttes.

  5. The True Cost (2015)

    Lugu, mis räägib sellest, kust meie riided tegelikult tulevad. Eriti puudutab see just kiirmoetööstust ning riietest, mis on toodetud vaesemates Aasia riikides. Riiete hinnad on pidevalt läinud alla, aga selle maksavad kinni keskkond ja tehase töötajad oma madala palga ning ülimalt kehvade töötingimustega.

  6. Addicted to Plastic (2008)

    Sarnaselt filmile A Plastic Ocean, näitab ka see film, et meie ookeanid on tohutult plastikut täis. Sõidetakse väidetavalt kõige suuremasse ookeani prügilasse (The Great Pacific Garbage Patch) ja kuigi purjetades võib tunduda, et tegemist on täiesti puhta ja selge veega, siis lähemal uurimisel selgub, et mikroplastikut on seal tohutus koguses. Film lahkab, kui väga me oleme plastikust sõltuvad ja paljud tooted on lihtsalt ühekordseks kasutamiseks. Samas otsitakse ka lahendusi loodussõbralikemate materjalide näol, mis ei oleks valmistatud naftast, vaid taastuvatest loodusresurssidest.

  7. The Green Lie (2018)
    Seda filmi nägin ma alles hiljuti ETV2 pealt keskkonnakuu (mai) raames. Põhifookuseks on nn greenwashing ehk kuidas korporatsioonid proovivad meile müüa keskkonnasõbralikke alternatiive, kuid lähemal uurimisel ei ole need sugugi paremad – näiteks elektriautod, mille “roheliseks” eelduseks on juba see, et elekter tuleks taastuvatest allikatest, kuid meile väga ei räägida, et autoaku jaoks vajaminev liitium on, sarnaselt naftale, piiratud loodusresurss. Lisaks räägib film ka pahelisest palmiõli tööstusest ning kui paljud tooted seda tegelikult sisaldavad.

Igas filmis on omajagu häid mõtteid, aga eks kõike ei saa ka tõepähe võtta – lõpuks peab ikka ise palju juurde uurima ja oma peaga mõtlema, mis on õige. Kui Sul on ka häid filmisoovitusi, siis ootan väga hea meelega kommentaare 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Tagasi üles