Recycling (taastöötlemine)

Nagu ka pealkirjas lugeda, siis selle postituse teemaks on taastöötlemine, selle erinevad võimalused ning erinevate materjalide jätkusuutlikkus. See on ZERO WASTE eluviisi neljas samm ehk kõik, millest pole suutnud keelduda ning mille vähem või uuesti kasutamine on lõpuks viinud selleni, et asjast on vaja vabaneda. Taastöötlemine on kindlasti parem variant, kui lihtsalt prügikasti viskamine, et midagi ei jõuaks meil lihtsalt metsa alla ning lõpuks ookeani, kuid siiski peab meeles pidama, et see on kulukas ja ressursirohke protsess.

Üldjoontes on Eesti inimestele antud väga palju võimalusi, et  erinevaid materjale taastöödelda – meil on pandipakendi deposiidisüsteem taarale, paberi- ja kartongi ning segapakendite konteinereid saab oma kortermajja tellida või kui see pole võimalik, siis meil on vähemalt suuremates linnades  väga paljude materjalide jaoks erinevad kogumiskonteinerid. Neid on väga lihtne üles leida lehe abil kuhuviia.ee

Aga mis siis on põhilised materjalid, mida saab taastöödelda?

  1. Metall

    Selle kasutusvaldkond on väga lai alates autodest kuni söögiriistadeni välja. Metalli headeks omadusteks on kindlasti tema vastupidavus ja tugevus. Eriti hea on aga veel see, et metalli saab taastöödelda uuesti ja uuesti ilma, et see kaotaks oma omadusi. Seega, vii ikka tublisti kõik plekkpurgid taaraautomaati, sest sellest saab teha täielikult uue plekkpurgi. Muude metallesemete puhul on veel eriti hea see, et vanametalli kokkuostus saab toodud asjade eest raha.

  2. Klaas

    Klaaspudelites joogid on minu arvates parema maitsega kui näiteks plekkpurgis või plastpudelis. Samas tema miinusteks on maha kukkudes kerge purunemine ja raske kaal, mis suurendab transpordihinda ning kahjulikku keskkonnamõju. Klaasist anumaid saab aga uuesti ja uuesti ka kodustes tingimustes kasutada – näiteks purkidesse uued moosid vm hoidised teha või kehakoorijaid/-kreeme meisterdada. Sarnaselt metallile, ei kaota ka klaas taastöötlemisel oma omadusi. Klaasi tagastamiseks on väga palju ja lihtsaid võimalusi. Eestis töödeldakse hetkel ümber vaid läbipaistvat klaasi ning ülejäänud (näiteks rohelised ja pruunid) eksporditakse teistesse riikidesse, et siis neist taas uued anumad valmistada.

  3. Plastik

    Plastik on minul esimene asi, mida oma elus vähendada ning võimalusel vältida. Esiteks on plastiku tooraineks nafta, mis ei ole taastuv loodusressurss. Teiseks, laguneb plastik looduses tohutult kaua, keskmiselt 1000 aastat (kilekotid 10-1000 aastat ning plastpudelid ~450 aastat). Hmm…päris kaua selle kohta, et enamikke plastikust asju kasutame me vaid ühe korra. Mitmeid plastikuid isegi ei tohiks kasutada mitmeid kordi, sest need hakkavad vaikselt lagunema ja eraldavad imepisikesi plastikuosakesi meie toitu/kreemidesse jne. Need ei ole silmale nähtavad, aga võivad ajapikku tekitatada terviseprobleeme.
    Plastikut on ka väga palju erinevaid sorte. Kõik neist ei ole sama lihtsasti taastöödeldavad. Lisaks kaotab plastik iga taastöötlemisega oma omadusi ja tugevust ning lõpuks ei sobi enam taastöötlemiseks. Kõige levinumate plastikutüüpide ja nende kasutusvaldkondade ülevaatlik graafik on allpool:

    Kui plastikut ei õnnestu kohe üldse vältida, siis ohutusest on üleüldine soovitus: hoidu Nr 7, Nr 6 ja Nr 3 koodidega plastikute kasutamisest. Kasuta Nr 5, Nr 4, Nr 2 (külmalt) ja Nr 1 (ühekordselt) koodidega plastikut, mis vabastavad vähem kahjulikke kemikaale.

Eestis on väga hästi toimiv Pandipakendi süsteem, kus tagastatud pakenditest tehakse kas uued taarapudelite toorikud, purgid või muud esemed. Aga meid ümbritseb ka niivõrd palju muud pakendit, mille viskame pärast kasutamist lihtsalt prügikasti ning ei mõtle, mis sellest lõpuks saab. Järgmisel korral poodi minnes tasub mõelda: kas mul on seda toodet vaja? Kas ma saaksin selle/samaväärse toote kusagilt ilma pakendita? Kui ilma ei saa, siis kuidas ma saan pärast kasutamistviia pakendi uuesti taastootmise ringlusesse, mitte lihtsalt prügilasse?

Raamatusoovitus: Life Without Plastic (Jay Sinha, Chantal Plamondon)

Andmeid kasutatud:

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Tagasi üles