5 võimalust, kuidas kasutada vähem paberit

Tavaliselt räägin plastikust, kemikaalidest ja muust säärasest “pahast”. Kuid arvan, et pakendivaba või nullkulu elustiil hõlmab kõike, kus on raiskamist. Ja paberit ei tasu ka raisata, sest selle tegemine on ka väga ressursirohke. Millised on siis minu arvates kõige lihtsamad viisid, kuidas kasutada vähem paberit?

1. Prindi vähem.

Praegu on nagunii mugavam enamikke dokumente digitaliseerida ja vajadus printimise järele on üha väiksem. Kui aga siiski on vaja aeg-ajalt midagi printida, siis kuluvad ehk need nipid ära:

  • Prindi kahepoolselt
  • Prindi mustandpaberile – ehk paberile, millele on korra juba prinditud ja mille teist poolt saad vabalt kasutada. See sobib muidugi juhul, kui tegemist ei ole olulise dokumendiga.
  • Prindi väiksemalt. Enamikke dokumente ei ole vaja suure kirjaga trükkida. Erandiks on see, kui lugeja ei näe hästi lähedale lugeda.

2. Loobu kohvitopsist.

Enamik ühekordseid kohvitopse on seestpoolt kaetud õhukese plastikukihiga ning tänu sellele ei saa seda ka taastöödelda. Meie riigis pakutavad kohvitopsi kaaned on valmistatud plastikust ning olen väga vähestel näinud peal kirja „recycable“. See aga peaks tähendama seda, et sina, kui hoolas tarbija, viid selle pakendikonteinerisse. Ka siis ei ole 100% kindel, et seda saab taastöödelda. Lihtsam on kaasas kanda oma armast kohvitopsi. Minu käest küsivad pidevalt Circle K või R-kioski teenindajad, et kust ma oma ilusa topsi sain. Lisaväärtus 😊

3. Kasuta paberist taskurätikute asemel riidest versioone.

Pean tunnistama, et selleni pole ma veel ise päris jõudnud, sest olen keskendunud rohkem plastiku vähendamisega oma elust. Lisaks kasutan ma pabertaskurätte väga-väga harva. Paberitootmine on aga väga energia- ja ressursinõudlik, seega leian, et mida rohkem me saame ühekordsete toodete tarbimist vähendada, seda parem.
Hoopis teine teema on majapidamispaber, mida ma tihtipeale kasutan suu- ja käte pühkimiseks söögi ajal. Peagi võtan ette sammu, et majapidamispaberit enam koju ei ostagi ja investeerin riidest rätikutesse. Nende kasutamise boonus on kindlasti see, et proovin puhtamalt süüa, sest neid ei taha nii kergekäeliselt mustaks teha, kui ühekordseid.

4. Loobu ostutšekkidest.

Tundub väike asi, aga arvestades seda, kui tihti enamik meist poes käib, siis aasta peale võib päris korralik hunnik tekkida. Hiljuti jõudis minuni ka info, et paljud kassatšekid sisaldavad bisfenool A-d (BPA), mille kahjulikud mõjud inimesele on laialdast tõestust saanud. Sellised kassatšekid on valmistatud termopaberist – seda kätega hõõrudes või kortsutades võib kemikaal kanduda meie organismi.* Lisaks tervist kahjustavatele omadustele tähendab BPA-d sisaldav paber ka seda, et seda ei saa taastöödelda.

5. Loe e-raamatuid

Raamatutega kipub enamasti olema nii, et loed ühe korra läbi ja siis jääb ta riiulisse tolmu koguma. Väga tore, kui need leiavad ka teise või kolmanda omaniku, kuid paraku suurtel lugejatel koguneb neid rohkem, kui suudetakse taaskasutusse anda. Ma olen umbes 3 aastat kasutanud Kindle e-lugerit. Alguses vajas see harjumist, aga nüüd ei kujutaks ettegi, et kogu aeg kannaks tohutu suuri raamatuid kaasas. See ei võta üldse palju ruumi (mul mahub ka käekotti ära) ja laadima peab ka üliharva. Meeldib ka see, et mul ongi ühe seadme näol kaasas mitmeid erinevaid raamatuid ja saan jooksvalt otsustada, millist lugeda soovin. Raamaturiiul on mul nüüd kodus üsna pisike, kuid siiski alles, sest endiselt on mõned raamatuid, mida e-luger kahjuks asendada ei suuda – enamasti õpetliku sisuga või sellised, kus piltidel on suur roll.

Kokkuvõtteks: Lihtsalt ütle EI!

Kõik tasuta materjalid ja nänn mida jagatakse – sul pole seda tegelikult vaja (või on info netis saadaval). See on mulle tegelikult kõige raskem punkt, sest ei taha teist poolt solvata ja seepärast aeg-ajalt ikka olen võtnud reklaammaterjale vastu. Aga tavaliselt toimib hästi see, kui tänan teist poolt ja seejärel ütlen viisakalt, et mul on kodus väga väike prügikast.

*Bioneer.ee

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Tagasi üles